Praeguseks on veel vähe uuritud seda, kuidas söötmine mõjutab lüpsilehmade reproduktsioonijõudlust. Usutakse, et lehmad vajavad tarbest suuremat energia kogust enne poegimist. Illionsi Ülikooli teadlaste uurimus suudab selle üldtuntud teadmise vaidlustada.

Illionsi Ülikooli Loomakasvatus Instituudi teadlane Phil Cardoso ütles, et antud uurimustöö oli n.ö. „õnnetusjuhtum“. Sama Ülikooli Loomakasvatus Instituudi proffesor James Drackley üliõpilased võrdlesid uurimuses kahte lehmade gruppi, kelledele söödeti erineva energiasisaldusega ratsioon enne poegimist. Esimeses gruppis olid lehmad, kellele anti tarbest kõrgema energiasisaldusega ratsiooni ja teises grupis olid lehmad, kellele anti tarbest väiksema energiasisaldusega ratsiooni. Leiti seda, et kui lehmi söödeti enne poegimist ratsiooniga, mille energiasisaldus oli tarbest madalam, siis sellel on positiivne mõju peale poegimist.

Cardoso tahtis teada, kas söödaratsioon võib mõjutada sigimisjõudlust. Ta kasutas seitsme katse andmeid aastast 1993 kuni 2010. Koostati andmebaas 408 lehmast, mis sisaldas poegimiseelset söötmist ja füsioloogilist seisundit.Veel jälgiti taastiinestumist, mida pole varasemates uuringutes vaadeldud.

Cardoso leidis, et need lehmad, keda söödeti, ratsiooniga, mille energiasisaldus oli soovitatud tarbest madalam (80% soovitatust kogusest), jäid tiineks 10 päeva varem kui need lehmad, keda söödeti ratsiooniga, mille energiasisaldus ületas vajatud taset, keskmised tiinestumisperioodid olid 157 (vajadusest madalam energiasisaldus) vs 167 (vajadusest kõrge energiasisaldus) päeva.

„Inimesed ütlevad, et kui sa annad kontrollitud energasisaldusega ratsiooni (80% soovituslikust energia vajadusest), siis lehmad ei tiinestu, aga see pole tõsi“ ütles Cardoso.

Lehmad kaotavad vähem kehakaalu peale poegimist ja neil esineb vähem haigestumisi, sest nad söövad peale poegimist isukalt.

Cardoso ütles, et lehmad, keda söödeti ratsiooniga, mille energiasisaldus oli vajadusest madalam, jäid kiiremini tiineks ja peale poegimist sõid nad ka rohkem sööta, kui need lehmad, keda oli söödetud ratsiooniga, mille energiasisaldus oli üle vajduse.

„Just peale poegimist on lehmadel negatiivne energiabilanss,“ selgitas ta. See on tingitud sellest, et lehmad ei suuda süüa piisavalt, et katta piimatootmiseks vajaminevat energiatarvet.

Negatiivne energiabilanss, mida saab mõõta metaboliitide olemasoluga verest, põhjustab kehakaalu langust, alandades kehakonditsiooni skoori. Kõrge metaboliitide arv veres just enne poegimist või 1-2 nädalat pärast poegimist on seotud ainevahetushaigustega, mis põhjustavad söömuse langust. Need omakorda mõjutavad sigimisjõudlust.

Mõlema grupi lehmade söömus vänenes poegimise lähenedes stressi tõttu. Lehmadel, kellele söödeti kõrgema energasisaldusega sööta, vähenes söömus 30 % ja lehmadel, kellele söödeti ratsiooni, mille energiasisaldus oli madalam vajadusest, ainult 7 % .

Lehmad, keda söödeti ratsiooniga, mille energiasisaldus oli vajadusest madalam, hakkavad kohe peale poegimist sööma. „Me tahame, et lehamd sööksid just peale poegimist nii palju kui võimalik, sest siis nad on palju tervemad,“ ütles Cardoso.

Samuti täheldati, et nendel lehmadel, kellele söödeti vajadusest madalama energiasisaldusega ratsiooni, esines enne ja pärast poegimist vähem kõikumisi söömuse osas. Vastupidiselt sellele, kui lehmi söödeti vajadusest kõrgema energiasisaldusega ratsiooniga. Viimase puhul sõid lehmad enne poegimist palju rohkem, kui neile vaja oli.

Teadlased proovivad leida strateegiaid, et lehmad sööksid vähem enne poegimist. Ühed annaksid 80% nende energiavajadusest ja teised suurendaksid kiu osakaalu päevases ratsioonis. Kuna energiasisaldus on madalam, siis suudavad lehmad rohkem süüa. Nendel söötmisstrateegiatel on sarnased tulemused.

On viiteid, et vajadusest madalama energiasisaldusega söödaratsiooni söötmisel enne poegimist, esineb teisigi kasutegureid. See aitab söödal kauem vatsas olla, mis on kasulik, kui lehm on stressis.

Lühidalt, Cardos avastas, et andes lehmale just nii palju kui ta vajab on tal ainevahetus korras  ja parem sigivus.

"Prepartum Dietary Energy and Reproduction" by F.C. Cardoso, S.J. LeBlanc, M.R. Murphy, and J.K. Drackley on hiljuti avaldatud ajakirjas Journal of Dairy Science ja on saadaval interneti aadressil: http://www.journalofdairyscience.org/article/S0022-0302%2813%2900465-7/abstract

Artikkel on tõlgitud Inglise keelest, originaal artikkel asub siin!