Osalesin külalisena Riigikogu maaelukomisjoni istungil, kus arutati mesilaste arvu massilise vähenemisega seotud probleemide käsitlemist, et leida tulemuslik lahendus. Minu poolses ettepanekus olid ennetavad meetmed - põllumajandus digiandmete standardi loomine ja seadusandlik kord, kuidas andmed liiguvad ning kellele kuuluvad

Hetke olukord

Põllumajandusmasinad (eelkõige traktorid ja nende lisaseadmed) koguvad töö käigus väga palju erinevaid sensoripõhiseid andmeid, alustades masina liikumist kirjeldavatest andmetest kuni agregaatide tööd iseloomustavate parameetriteni.

Masinatootja kasutab sellise info ära põllumehele erinevate võrgukeskkondade pakkumiseks, kus on võimalik tarbida nende andmete põhjal “joonistatud” visuaale ja tööriistu. Kui masina omanik tahaks saada neidsamu masina poolt kogutud andmeid algandmetena ja masintöödeldaval viisil, siis see võib osutuda problemaatiliseks:

 1.     masina tootjal puudub huvi andmete kättesaadavaks tegemiseks – näha võib huvide konflikti, kuna seesama tootja pakub lisateenusena enda kontrolli all olevaid keskkondi (mis kahtlemata on vajalikud). Andmete kättesaadavaks tegemine pakub siinkohal potentsiaalselt konkurentsi.

2.     erinevate tootjate seadmete poolt edastatav info vajab ühtset andmete edastamiseks ühist standardit – ehk siis milliseid andmeid kogutakse, milline on nende andmete sisu (sh näiteks intervallid, ühikud) ja kuidas neid andmeid edastatakse (liidesed , protokollid).

Mis vajadused on põllumajandusel tehnoloogiale ja innovatsioonile?

Uuendused peavad aitama põllumajandussektoril...

  • parandada ressursside tõhusust ja tootlikkust
  • pakkuda paremaid avalikke teenuseid
  • pakuvad vahendeid, mis suurendavad teadmisi kliimamuutuste ja keskkonnaprotsesside leevendamise meetmetest
  • kohandada äriplaane turgudele ja tarbijate ootustele
  • pakuvad vahendeid läbipaistvuse parandamiseks ja aitavad põllumajandustootjatel läbi rääkida väärtusahela parema positsiooni üle
  • säilitada Eesti põllumajandustoodangu kvaliteet

Tehnoloogilised ja digitaalsed uuendused peavad aitama ...

  • ajakohastamine ja lihtsustamine, vähendades bürokraatiat ja kulusid
  • anda tootjatele paremad ja jõukamad elutingimused
  • põllumajanduse muutmine dünaamilisemaks ja atraktiivsemaks uutele ja andekatele inimestele
  • sihipärasemaid rakendusi
  • suurendada ühendust, suhtlemist, koostööd
  • ühendus IT ökosüsteemidega

Mis on lõhe kõrvaldamiseks puudu?

  • Ühtne strateegia (ELi) põllumajanduse digitaalse ja tehnoloogilise ümberkujundamise edendamiseks
  • Infrastruktuur lahendab ühenduvuse ja vastastikuse seotuse probleemid
  • Lihtsus kasutada soodsate hindadega tehnoloogiat
  • Põllumajandusettevõtete ja ühistute integreerimine teadus- ja uendustegevuse varajases staadiumis
  • Koolitus (nt digitaalsed oskused) - digitaalsete oskuste ja töökohtade koalitsioon
  • Juurdepääs investeeringutele ja rahastamine
  • Tugev (ELi) turg ja regulatiivne selgus 
  • Uued regulatiivsed algatused ei tohiks luua uusi takistusi
  • Privaatsus- ja ohutusmeetmed, mis on proportsionaalsed operatsiooni keerukusega 
  • Andmete omandiline kuuluvus - põllumajandustootmise ajal toodetud andmed peaksid olema tootjate endi omanduse
  • Põllumajandustootjate juurdepääsu tagamine andmetele ja andmete kontrollimine;
  • Andmete seire; 
  • Parandada põllumajandustootjate juurdepääsu avalikele andmetele
  • Andmete säilitamine ja kulutõhusad lahendused, mis võimaldavad põllumajandustootjatel oma andmeid turvaliselt ja privaatselt hoida

Kui masina omanik tahaks saada neidsamu masina poolt kogutud andmeid algandmetena ja masintöödeldaval viisil, siis see võib osutuda problemaatiliseks ja selleks on vaja:

  • Ühtne (andme)standard
  • Seadusandlik kord

Initsiatiivgrupp

Lähteolukorra selgitamiseks ja lahenduse pakkumise võimalikkuse hindamiseks on vajalik luua initsiatiivgrupp, mille ülesandeks on:
  • kaardistada olemasolev olukord. Selgitada täna Eesti/Euroopa turul enimmüüdavate seadmete põhjal, milliseid andmeid kogutakse ja millisel viisil andmetele on võimalik seadme ostjal andmetele ligi pääseda (tootja poolt pakutav veebipõhine teenus; olemasolevad andmelingid; jne).
  • selgitada, millised asjassepuutuvad standardid on valdkonnas täna olemas;
  • selgitada välja huvitatud osapooled;
  • selgitada välja võimalikud alternatiivsed samalaadsed käimasolevad või ka lõppenud algatused. Kui neid on, siis kas on võimalik teha koostööd ja kasutada teiste osapoolte kogemusi? Kas ja mida on õppida ebaõnnestunud algatustest?
  • eelnevale tuginedes pakkuda välja kontseptuaalse taseme lahendus.

Initsiatiivgruppi kaasata liikmeks põllumajandustehnika müüjad ja kasutajad; agronoomiavaldkonna eksperdid; elektroonika- ja infotenholoogia spetsialistid; juristid 

Kasud

  • Andmete kättesaadavuse puhul tekib uusi võimalus ärilahenduste pakkumiseks. Andmed on sobivaks sisendiks põlluraamatu tarkvarale, täppisviljeluse lahendustele, tööaja- ja masintundide mõõtmiseks jne jne.
  • Aruandluskohustuse automatiserimise võimalused riiklike institutsioonide tarbeks.
  • Põllumajandusmasinate liikumise tõendamise automatiseerimise võimalus – lihtne alternatiiv näiteks värvitud kütuse kasutamisele.