Ettevalmistusperioodi lehma ja kinnislehma füsioloogiline seisund ning söötmine mõjutavad sõrgade tervist - laminiidi oht? Piimhape ja endotoksiinid ning histamiinid, mis vabanevad siis kui vatsa mikrofloora sureb, absorbeeruvad süsteemsesse vereringesse ja mõjutavad kasvava sõra seina mikroveresooni. Selle tagajärjeks võib olla kliiniline laminiit (Radostits et al.,1994).

Piimhape ja endotoksiinid ning histamiinid, mis vabanevad siis kui vatsa mikrofloora sureb, absorbeeruvad süsteemsesse vereringesse ja mõjutavad kasvava sõra seina mikroveresooni. Selle tagajärjeks võib olla kliiniline laminiit (Radostits et al.,1994). Metaboolne atsidoos järgneb vatsa atsidoosile kui verre imendunud orgaaniliste hapete kogus ületab maksa ja teiste kudede võimet metaboliseerida need anioonid.

Teaduslik nimi laminiidi kohta on difuusne aseptiline pododermatiit, mis on sõra seina sisese n.ö. naha kihi põletik. Laminiidi esinemise sagedus uuringutes on 5,5%-30% (Nocek, 1997). Laminiidil on palju põhjuseid ja seda seostatakse mitmete, omavahel suuresti sõltumatute teguritega. Söötmist on peetud üheks võtmeteguriks laminiidi tekkes, eriti kergesti seeduvate süsivesikute rikas ratsioon, mis tekitab atsidoosile kalduvat seisundit.

Manson ja Leaver (1988) võrdlesid ratsiooni, mis sisaldasid 60:40 või 40:60 kontsentreeritud sööta silo suhtes, seda söödeti lehmadele laktatsiooni nädalatel 3 kuni 26. 60:40 ratsioon tõstis kliinilise laminiidi tekkimise sagedust ja vähendas sõraseina tugevust. Teisi toitumuslikke faktoreid, nagu piisav kogus kiudu, mis stimuleerib sülje eritust ja mükotoksiinide esinemine, kahtlustati laminiidi tekkimise soodustamises (Vermunt ja Greenough, 1994). Metaboolsed ja seedimise häired soodustavad lehmal laminiidi tekkimist. Biotiini lisand võib parandada sõra tugevust ja tagada paremat vastupanuvõimet laminiidile (Midla et al., 1998).

Infektsioon haigused, nagu mastiit, metriit, sõra mädanik, võivad põhjustada endotoksiinide vabanemist (Maclean, 1971). Tegurid, mis on seotud keskkonna, nagu kõva aluspind, allapanu vähesus või puudumine, liikumise puudumine või liiga palju liikumise koormust halval pinnal, võivad eraldi või kombinatsioonina soodustada loomadel mehhaaniliste kahjustuste teket  (Bergsten,1994). Bergsten (1995) leidis kivipõrandal lõas peetavatel lehmadel rohkem talla veritsust kui lehmadel, keda peeti lõas kummimattidel. Teised tegurid, nagu liiga suur kehakonditsioon, halb jalgade ehitus (Greenough, 1991), võivad tõsta kaalu mõju ja stressi jala alaosale, soodustades sisemist mehhaanilist kahjustust, mida seostatakse laminiidiga (Nocek, 1997).


Allikas: National Research Council. Nutrient Requirements of Dairy Cattle: Seventh Revised Edition, 2001. Washington, DC: The National Academies Press, 2001. 198p