Uurimused näitavad, et vasikas ja ema lahutatakse palju varem kui see juhtuks loomulikult, tavaliselt mõne tunni möödudes sünnist. Aga kui nad hoida koos päevi või nädalaid, siis järsk eraldamine/lahutamine võib põhjustada tugevaid käitumuslikke ja psühholoogilisi reaktsioone.

Kui vasikad jäävad oma ema juurde päevadeks või nädalateks, siis nende lahutamine 42 päeva vanuselt tekitab vasikatele paha tuju, kuna neil on emaga tekkinud tugev side.

Hiline vasikate lahutamine nende emast annab neile sarnase tunde nagu sarvede emaldamine, seda kinnitavad ajakirjas PLOS ONE avaldatud University of British Columbia (UBC) teadlaste uurimistöö tulemused.

Uurimused näitavad, et vasikas ja ema lahutatakse palju varem kui see juhtuks loomulikult, tavaliselt mõne tunni möödudes sünnist. Aga kui nad hoida koos päevi või nädalaid, siis järsk eraldamine/lahutamine võib põhjustada tugevaid käitumuslikke ja psüholoogilisi reaktsioone.

UBC eksperiment, milles osales 13 pullikut, neid hoiti lehma juures 24 tundi peale sündi. Peale seda lehma-pulliku paarid viidi teiste lehma-pulliku paaride juurde.

Vasikad võisid vabalt ringi liikuda kella 19.00-7.00, kuid olid eraldatud lehmadest. Päevasel ajal said nad olla lehmade juures ja suhelda vabalt lehmadega. Kogu katse jooksul olid lehmade udaratele paigutatud võrgud, et takistada vasikate imemist.

Vasikaid treeniti, et valge taust on positiivne (piima saamine) ja punane taust on negatiivne (piima ei saa), samamoodi oli ka eelmisel sarvede eemaldamise eksperimendil. Vasikatele näidati 60 erinevat tausta testi jooksul, 23 neist olid positiivsed (valged) ja 22 negatiivsed (punased) ja ülejäänud olid erinevad värvid valge ja punase vahel. Kui vaikad nägid valget tausta, siis pidid nad liikuma 20 cm lähedusele, et piima saada.

36 päevaselt eemaldati vasikatelet sarved, kasutati lokaalanesteetikumi ja süstiti valuvaigistit. Peale 42 päevaseks saamist vasikad viidi eksperiment grupist ära ja ka lehmad viidi teise gruppi peale lüpsmist.

Teadlased märkisid, et vasikad tegid positiivsetel ja negatiivsetel taustadel vahet kogu katse vältel 98-99% kordadest. Aga pärast seda, kui neilt eemaldati sarve ja emast eraldamist siis julgesid vähemad vasikad läheneda valgele taustale, et piima saada. Enne sarvede eemaldamist lähenesid 73% vasikatest ebamäärasele taustale, kuid peale eemaldamist tegi seda vaid 66% vasikatset. Samamoodi enne emadest eraldamist, 72% vasikatest julgesid läheneda ebamäärastele taustadele, aga pärast eraldamist ainult 62 % vasikatest julges seda teha.

Teadlased nägid, et see on negatiivne reaktsioon ebamäärasusele – teaduslikus kõnes võiks seda nimetada pahaks tujuks – või negatiivseks emotsionaalseks seisundiks. UBC teadlaste sõnul on see esimene tõend, et mistahes vasika eraldamine lehmast põhjustab kognitiivset käitumist. Eelnevad tööd on näidanud ainult käitumise muutusi ja füsioloogilisi muutusi, nagu häälitsemine ja tegevus.

Allikas: PLOS ONE

Originaal artikkel asub siin!

Vaata ka farmistfarmi.ee!

Originaal artikkel asub: http://www.dairyherd.com/dairy-news/260666951.html