Lihtne, tasuv, paindlik. Koguteraviljasilo tegemine võimaldab saagi paindlikku koristamist ja farmer ei sõltu ilmast tingitud küpsemisprotsessist. Põllult, ükskõik kas teravili või hernes, saab saagi koristada varem. 

Kuni teravilja õitsemiseni tõuseb toorkiu sisaldus 180 - 340 g/kg kuivaines. Sellel ajavahemikul räägitakse rohelisest teraviljast, mida saab kasutada teraviljasilo tegemiseks. Piirkonniti on "rohelisel kaeral" suur osakaal.

Lisanduv tärklise kasv vähendab toorkiu sisaldust kuivaines edenevas küpsuses. Tärklise sisaldus vahaküpsusfaasis oleval teraviljataimel sõltub terade kogusest nii nagu samuti niite-kõrgusest. See kõigub 50 ja 280 g vahel kg kuivaines.

Optimaalne suhe terade ja kõrremassi vahel nö. ”kõrgem pilotaaž” koguteraviljasilo valmistamisel. Sellele avaldavad mõju: kasvufaas, teraviljasort, kõrre pikkus või siis niitekõrgus. Kõrge söödaväärtusega ja hästi säiliva silo valmistamiseks oleks vajalik 50 % terade osakaalu saavutamine.

Optimaalne silotegemise hetk on piimküpsuse lõpp ja vahaküpsuse algus (30 - 38 % kuivainet, tera : kõrre suhe 1 : 1; tärklise sisalus 150 g kg kuivaines). Silomassi hekslipikkus peab olema 3 – 4 cm.

Kuna teravilja kõrred on toruja kujuga, siis läheb silo sisse palju õhku. Seepärast tuleb silmas pidada silomassi lühikest hekslipikkust ja intensiivset tihendamist (230 kg  kuivainet/m³). Võimalusel kasutada muljurvaltse või tera. Silohoidla õhutihedaks katmiseks tuleb kasutada kahekordset kilega katmissüsteemi. Koguviljasilo tegemisel esinevad tihti kõrged temperatuurid. Sellepärast omavad intensiivne tihendamine ja korralik katmine eriti suurt tähtsust.

Silohoidla ääred ja pealmine silopind tuleb kasta tegevatoimelise (näiteks keemilise lisandiga) lisamine on ennast praktikas igati õigustanud. 

Lõpetuseks võib öelda, et koguteraviljasilo tegemine võimaldab saagi paindlikku koristamist ja farmer ei sõltu ilmast tingitud küpsemisprotsessist. Põllult, ükskõik kas teravili või hernes, saab saagi koristada varem. 

Kasutatud Dr Jörg Winkelmann loengu materjale