Uued mõõtmised näitavad, et paljudel juhtudel on lüpsimasinate järellüpsi-ja äravõtmisautomaatika seadistatatud valesti. Sellest räägib Dr. Lutz Dassler Sachseni LKV-st. standardiks lüpsiplatsidel on automaatne lüpsimasina äravõtmine. Lüpsiaeg lehma kohta lüheneb, läbilaskevõime suureneb. 

Suuremates ettevõtetes, kes uude lüpsitehnikasse investeerivad, kombineeritakse äravõtmisautomaatikat veel järellüpsiga, et udar võimalikult efektiivselt tühjaks lüpsta. Ainult sel moel saavutatakse kestvalt kõrge toodang, hea vastupanuvõime ja stabiilne udaratervis.

Kui udarasse jääb liiga palju vaba piima, langeb aastatoodang umbes 10%, sest produtseeriv piimanäärmekude lõpetab töö. Sõltumata sellest, millist tehnikat kasutada, ei saa udarat kunagi täiesti tühjaks. Põhjus selles, et lüpsi lõpus, madala piimajoa korral, tühi nisa kollabeerub (vajub kokku) ja sulgub udara-nisa läbipääsu juures. Rohkem kui 400g piima ei tohiks aga lüpsijärgselt udarasse jääda.


Lülitusaegade sobitamine karjale Lüpsja märkab harva, kas lüpsimasin võetakse ära liiga hilja või liiga vara, sest usaldus installeeritud lüpsitehnikasse on väga suur. Ainult väga tähelepaneliku jälgimisega ja teadliku udara kontrolliga saab sellistele tehnilistele vigadele jälile.

Lülitusajapunktide valikul peab lähtuma individuaalsest karja seisundist. Kui lüpstakse 3 korda päevas, soovitan lülituspunktiks valida 300-400 g minuti

kohta. Lülituskünnis 200g/min ei paranda oluliselt väljalüpsi, kuid pikendab lüpsiaega ja suurendab pimelüpsi riski. Samas ka siin tulevad mängu peened erinevused. Kasutatades järellüpsi seadet, oleks mõistlik lülituspunkt 300 ja 350g/min vahel. Samuti peab jälgima lüpsimasina kaalu. Rasked masinad mõjutavad väljalüpsi, neid võib varem, s.t 350g/min juures välja lülitada. Kergemate puhul on lüpsmise lõpus „ronimise“ oht. Siin peaks lülitusläveks olema 250g/min. Peale selle on erinevused sensoritel ja piimakogusemõõtjatel. Piimakogusemõõtjad ei mõõda nagu sensorid piimavoolus, vaid püüavad piimajooksu portsjonikaupa, kas 100 või 200 g sammuga. Seejuures oleksid mõistlikumad kõrgemad lülitusläved. Sellest lähtuvalt võib lüpsikorra lõpu aeglustuse muuta teistsuguseks, kui soovitab tootja. Enamasti on need 15-25 sekundi vahel, kuid aeglustus üle 20 sekundi võib udaratervisele ohtlikuks muutuda, sest alles pärast äravõtmisläve ja aeglustusaega võetakse lüpsimasin reaalselt ära.


9 PRAKTILIST NÕUANNET 1. Uue lüpsiautomaatika kasutusele võtmisel peaks tingimata järgi küsima lülitusläved ja laskma end ka kirjalikult nõustada. Vajadusel saab neid ülemõõta. 2. Lüpsiautomaatika sisse seadmisel peab silmas pidama lüpsitehnilisi seadmeid: piiamakoguse mõõteseade või sensor, järellüpsiautomaatika, lüpsisagedus, karja lüpstavus ja lüpsiseadme raskus.

3. Kontrollige regulaarselt teoreetilisi automaatika installeerimisi ekraanilt (displaylt). Kasutusaja jooksul võivad lütlitusläved muutuda. Seepäraste peaks

neid regulaarselt kontrollima. Igal aastal oleks mõistlik kontrollida seadmeid, mis on igapäevaselt kasutuses üle 12 tunni. Iga kahe aasta tagant seadmeid, mida kasutatakse vähem tunde. 4. Äravõtmisläve kõrgemaks muutes, peab seadma kõrgemaks ka ümberlülitusläve, muidu järellüps ei toimi. 5. Ükskord edukalt seadistatud programm ei peagi olema karja jaoks aastaid sama hästi sobiv. Kui piimatoodang tõuseb, peaksite lüpstavust analüüsima näiteks LactoCorder-piimavoolukõveratega. Tähtsad parameetrid on sealjuures alanemisfaasi kulgemine ja selle suhe põhilüpsi kestusesse. 6. Kui lehmad muutuvad lüpsmise ajal rahutuks ning äärmuslikul juhul löövad lüpsimasina alt ära, on kohene lüpsiautomaatika kontroll hädavajalik.

7. Kui lüpsi lõpus märkate punaseid või sinakaid nisasid, peab väljalülitusaega kindlasti kontrollima. Kui näete peale lüpsi nn. „triikimisvolte“ peab kiiresti kontrollima ja vajadusel muutma äravõtmisläve ja pulsatsiooni. 8. Et saavutada piimamõõteseadme veatu töö, peab tähelepanu pöörama seadme (eriti elektroodide) õigele puhastamisele. Määrdunud elektroodid võivad olla vale ümberlülituse põhjuseks. Seejuures on vastavalt vee karedusele vajalik aluselisele puhastusele lisaks ka happeline puhastus. 9. Pärast seadme avamist, näiteks puhastamiseks või parandusteks, on tootja poolt tavaliselt nõutud seadme uus kalibreerimine - selleks tuleb kohale kutsuda seadme teenindaja.

Tõlgitud ajakirjast „Top Agrar. Das Magazin für moderne Landwirtschaft“ Nr 2, Februar 2009