Ettepanek ja seisukohavõtt farmi arendamise küsimuses olles raskes majanduslikus olukorras. Praeguses turuolukorras paistab silma nii elueatoodangu, lehmade põhikarjas püsimise aeg kui ka noorkarja kasvatamise efektiivsus. Kõik need asjaolud on eeliseks igal ajal, aga me ei pane neid kõrge piima hinna ajal tähele.

Olen varasemalt Eesti farmide arendamisel täheldanud teatud tegevuste seaduspärasust, et esimeses järjekorras investeeritakse piimafarmi (sest pealtnäha on see peamise raha allikas). Farmi valmimisel kolitakse lehmad ümber vanadest lautadest ja üle kolimisel kantakse umbes 30% karjast maha sest vanemad loomad lihtsalt ei ela asukohavahetust üle. Esimese aasta jooksul kantakse maha veel 20% karjast. Esimese tegevusaasta lõpuks ollakse pooltäitunud farmiga olukorras, kus investeering ei toimi, sest seda ei kasutata täies mahus.

Tavaliselt asutakse selle olukorra parandamiseks karja ostma, mis on küll kiire lahendus, aga lõpuks ei lahenda ikka midagi, sest noorkarja pidamistingimused on endiselt halvad ja karja ei tule endiselt piisavalt peale. Noorkarja kasvatust parandama (õige, aga kahjuks aeganõudev lahendus.

Mõlemad eelmises punktis kirjeldatud investeeringud tehakse olukorras, kus ettevõttel juba on väga suur finantskohustus (uus laut) ja see töötab kahjumiga (pooltäis) ning lahendus saabub alles 2-3 aasta pärast. Kokkuvõttes – kurbmäng!

Kindlasti on siin määrav roll kuidas ja milliseks on uus laut planeeritud. Isiklikud kogemused kinnitavad, et karja väljalangevus on väga olulisel määral seotud pidamistingimustega. 

Eestis on palju ilusaid lautu, aga millegi pärast meeldivad ühed lehmadele rohkem kui teised. Küsi kindlasti nõu loomakasvatus ekspertidelt, enne kui hakkad ehitajatega vundamenti valama.  

Eesti farmide seisundit ja majandustegevust analüüsides olen jõudnud järeldusteni, et kui lähitulevikus on vajalik uu(t)e piimafarmi rajamine/laiendamine või piimatootmise kaasajastamine investeeringute läbi, siis Venemaa sanktsioonide tõttu on “lähituleviku” prognoosimine võimatu, sest alla 300eur/t piima hinna puhul on liialt riskantne uue farmi rajamiseks võtta sellises mahus finantskohustusi. Maailmaturu piimahinnad on madalad ja lootus 2015 aastal suurele hinna tõusule on õhk õrn. Olemasolev piima hind ei võimalda samal viisil pikalt jätkata ja vajalik on turumuutustele kuidagi reageerida.

Seega peab ette võtma midagi ökonoomika parandamiseks aga seda viisil, et tehtavad investeeringud ei osutu hiljem tarbetuks.

Põllumajandustootmine koondub üha rohkem suurtesse farmidesse

Tõenäoliselt lähematel aastatel senine trend Eesti karjakasvatajate turul jätkub ehk turu kontsentreeritus tõuseb veelgi (st kasvab suurfarmide arv ja osakaal). Üleminek uuele tehnoloogiale on aidanud suurendada tootlikkust ning piimatootjate konkurentsivõimet. Samas on uue tehnoloogiaga kaasnenud ka varjuküljed:  tootjate võlakoormus on suhteliselt suur, mistõttu nad on hindade volatiilsuse poolt haavatavad. Samas on hindade volatiilsus maailmaturul viimastel aastatel suurenenud. Kümne aastaga on lehmade keskmine vanus karjast väljaminekul vähenenud 1,3 aasta võrra. See tähendab aga seda, et vähenenud on ka keskmine laktatsioonide ning järglaste arv piimalehma kohta. Seetõttu on piima tootmiskulude seas suurenenud karja taastootmisega seotud kulude osatähtsus ning see omakorda võib suurendada piima omahinda ja vähendada Eesti piimatootjate konkurentsivõimet. 2001-2010 on karjast väljamineku põhjusena suurenenud jäsemehaiguste, traumade ning ainevahetushaiguste osatähtsus.

„Toidukriis“ ja sellega kaasnenud piima kokkuostuhindade langus avaldas mõju nii Eesti kui teiste riikide piimatoodangule.  

Ettepanek farmiomanikele

Kuna suuri otsuseid ei saa teha (teha võime aga rahastamine läheb keeruliseks) aga ökonoomikat parandama peame ja teiste vigadest ka õppida tahame, siis üks võimalus oleks teha investeering alustuseks noorkarja lauta.

Pean silmas sellist noorkarja lauta, mis haakub tulevikus rajatava suurfarmiga funktsionaalselt ning annab meile järgnevad võimalused:

-          vähendada tootmiskulusid;

-          tuua koheselt peale poegimist vasikas välja viiruskandjaid täis keskkonnast ning sellega vältida veterinaarsete probleemide edasikandumist;

-          tagada võimalikult efektiivne noorkarja kasvatus sellises keskkonnas kus see  on tehnoloogiliselt võimalik;

-          lahutada organisatsioonist noorkarjaga tegelev osa (1000 noorkarja pead = 3 töötajat) üheks funktsionaalseks üksuseks kus saab “nullist” rakendada töö tegemise uued põhimõtted ja väärtused; 

Antud lahendusel on kaks võimalikku perspektiivi. Esiteks uue piimafarmi rakendamisel saab minna üle täismahus tootmisele, sest noorkarja pealetulek on piisav. Kui kriis jääb pikalt kestma, siis see peab hakkama mõjuma noorkarja turule (kõik senised Venemaa katsed piimatootmist arendada on alanud karja ostust). Lõalautade ainus positiivne külg seisneb selles, et karja asendusprotsent on võimalik viia 25% tasemele. Efektiivse noorkarjakasvatuse korral on võimalik noorkarja juurdekasv viia 40% tasemele ja nende näitajate vahe on võimalik turustada 

Rahast

Minu vaatlustel on mitmetes farmides tänased noorkarjakasvatuse kulud amortisatsiooni arvestamata on 1,42 eur söötmispäeva kohta. Sama näitaja efektiivsetes ettevõtetes on vähemalt 1,15 eur. Kõrgetest ühikukuludest suurem probleem on see, et noorkarja kasvatuse periood on pikk (keskmine esmaspoegimisiga 27,3 kuud aga peaks olema 24 kuud).

Seega on antud valdkonna ülekulud tuhandepealise noorkarja puhul:

((1,42 X 27,3 X 30) – (1,15 X 24 X 30)) X 1000 = 334.980 eur 24 kuulise perioodi kohta ehk aastas 167,5 tuh eur.

Kui lähtuda kapitali tootlusest 15% aastas oleks sellele säästule vastav investeering 167,5 / 0,15 = ca. 1,11 miljonit eurot. Jagades seda noorkarja arvuga oleks investeeringu ühiku maksumuseks 1200 eur noorkarja koha kohta mis on realistlik (tavaliselt hinnatakse noorkarja koha maksumust ca. 1000 eur /pea).

 

Võib vaadata ka lisanduva rahavoo vaatest:

-          25% karja asenduse korral on omavajaduseks vaja 250 mullikat aastas;

-          40% noorkarja pealekasvu korral on aastane juurdekasv 400 mullikat aastas;

Mullikate keskmise hinna 1200 eur pea juures on lisatuluks 180 tuh eur (müügiks 150 mulliakt aastas) ehk eraldi võttes teenindaks selline investeering end alates teisest tegevusaastast ka täiendava rahavoo arvelt ära.

 

Praeguses turuolukorras hakkab eriliselt silma paistma nii elueatoodangu (lehmade põhikarjas püsimise aeg) kui noorkarja kasvatamise efektiivsus. Tõsi, kõik need asjaolud on eeliseks igal ajal, aga me ei pane neid 400 eur/t  piima hinna ajal lihtsalt tähele.