Eesti piimanduses rasked ajad, aga kas Eesti põllumajandus on ikka endiselt stabiilne majandusharu? Piima hinda me mõjutada ei saa, aga omahinda saame kujundada küll ja oluline osa selles on heal põhisöödal. Piimatootmine ilma hea silota on mõttetu ja ilma selleta välja siit august ei roni.

Piimatootja, võta minu nõu kuulda! Tee sellel aastal parem silo kui Sa eelmisel aastal tegid. Teada olevalt on Eestis praegu piimanduses rasked ajad, kas Eesti põllumajandus on ikka endiselt stabiilne majandusharu? Stabiilseks saame oma majandusharu ise luua. Stabiilsuse loob see, kui pikalt me oma tootmistprotsesse ette planeerime. Mõni teeb plaanid kolmeks kuuks, mõni aastaks. Nii mõnegi arvates on põllumajandus majandusharu, kus plaanid peavad tehtud olema vähemalt kolmeks aastaks. Plaanide täitumist on tark jooksvalt ajas jälgida ja vajadusel uute mõjude või info ilmnemisel vajalikud õiged otsused teha. Võta kasutusele oma KPId. Võtmenäidikud on eelkõige selleks, et mõõta ettevõtte edukust ning hinnata progressi seatud eesmärkide suunas. Kui mõõdikud on valitud, on võimalik hinnata, milline strateegia töötab ja milline mitte. Ka muudatuste puhul saavad mõõdikud selgitada, kas olukord pigem paranes või hoopis halvenes. Just põhjus-tagajärg  seoste leidmine edasise arengu nimel on analüüsi nurgakiviks.


Raskemad ajad õpetavad ökonoomsemalt elama, aga kas ja kust on võimalik veel kokku hoida. Eelkõige parema siloga lisasöötade arvelt, võib-olla ka püsikulude pealt ja kõige lõpuks kõhu kõrvalt. Kokku hoida on hetkel võimalik investeeringute pealt, aga seegi ei ole kokkuhoid, kui tahame ka tulevikus kvaliteetset piima ja taimekasvatussaadusi toota. Kõigi loodusseaduste kohaselt järgneb langusele jälle tõus, aga kuna olukord paremaks läheb. Mõni loodab/arvab, et põhi oli jaanuaris käes. Eks ollakse ka valmis selleks, et sellel aastal on raske, ka järgmine aasta ei tõota roosiline tulla. Kvootide kadumine segab vett ja sogases vees kala ei püüa.

Õiglane? enam-vähem keskmine 2014 aasta piima hind oli 325€ tonn, see peaks olema pikaajaliselt jätkusuutlik kõigile osapooltele, paljud teenisid selle hinna juures ka kasumit.


Mida teha?

Minul on ikka Repeat ON, odava ja kvaliteetse silo tegemine on piimatootmises tasuva majandamise nurgakivi. Ja halva silo tegemine maksab täpselt sama palju kui hea silo tootmine. Paradoksaalselt on veel halva rohusilo tonni omahind lausa odavam, aga need ajad kui massi taga ajasime on möödas, onju?!

 

Eesmärk oleks see, et maksimaalses koguses oleks tehtud head silo ja minimaliseerida kehva silo osakaal. Kvaliteet on esimeses niites ehk umbes pool kogu eesmärgiks seatud silost. Masinapark peab olema nii võimas, et on võimalik 7 päevaga teha niide ära (varusse 3 vihmapäeva).

 

Silo ei ole abisööt! Kas Teate mis on abisööt? Abisööt, hädasööt, keskmisest väiksema toiteväärtusega pms. Taimne sööt, ... seedub raskesti, ...  proteiinne toiteväärtus väike. ... Loomne abisööt on hobusesõnnik...  Eesti Maaelu Entsoklüpeedia Ü. Oll

 

Tooraine ja tehnoloogia on kaks põhilist faktorit. Pealiskõrrelised ja aluskõrrelised koos loovad tiheda rohumassi (umbrohu levik on takistatud). Rohumaa soovitatav rajada 4 aastaks ja sellega seoses peab arvestama sortide püsimisega. Väetamine on väga oluline – künni alla orgaanilist väetist 60 t/ha, 250 t ammoonium salpeetrit /ha. Lehma söödad, toida ka põldu!

 

Mõju faktorid, mis määravad tulemuse on rohumass, silotehnika, mikrofloora, silokindlustuslisand, käärimise aeg. Kõik koos on olulised ja moodustavad ühiselt lõpptulemuse.

Niiteaja õige hetk vajab tabamist, hilinemisega on võimalik palju kaotada, proteiin ja energia vähenevad väga kiiresti!

 

Piima hinda me mõjutada ei saa, aga omahinda saame kujundada küll ja oluline osa selles on heal põhisöödal. Piimatootmine ilma hea silota on mõttetu ja ilma selleta välja siit august ei roni ega selle tõe eest ära ka ei peida. Aga mõni põllumees on kui jonnipunn, tõuka ta siloargumendiga pikali nii palju tahad, ikka ajab ennast püsti ja kurdab vähese piima ning raske elu üle.