Minu silohooaeg 2014 eesmärk oleks see, et maksimaalses koguses oleks tehtud head silo ja minimaliseerida kehva silo osakaal.

Head silomeistrid!

Otsustasin panna Teie tarbeks kirja mõningad mõtted seoses algava silohooajaga.

Ma ei tahaks loomakasvatajana tagant järgi targutada, mida silotegijad kõike tegema peaksid ja tarka panna, vaid pigem osaleksin ise protsessis – sestap kirjutan kirja „siloproovide tarbijana“. Loen aastas ca 200 erinevat silproovi, mis teeb kokku kuni 100 000 tonni silo, mis jaguneb erinevate tegijate vahel ja on väga erinevate tulemustega. Neid seob see, et mina pean neist tegema parima tulemuse ratsioonina. Nähes seda suurt hulka siloproove on mul soov siloanalüüside tarbijana paluda teil „pedaal põhja vajutada„ ja vaadata kui kaugele on võimalik aasta lõpuks tootmisnäitajatega välja minna.

Meil on silohooaja alguseni alla 45 päeva. Aastas on ca. 10 päeva, mille jooksul saab silo tulemust aktiivselt mõjutada ning 350 päeva, kui sellest ainult rääkida saab. 10 päeva sellepärast, et kui esimene niide ebaõnnestub, siis kõikidelt järgnevatelt enam midagi erilist loota ei ole.

Eesmärk oleks see, et maksimaalses koguses oleks tehtud head silo ja minimaliseerida kehva silo osakaal. Kvaliteet on esimeses niites ehk umbes pool kogu eesmärgiks seatud silost. Masinapark peab olema nii võimas, et 7 päevaga on võimalik teha 1 niide (varusse 3 vihmapäeva). Küsimus on, kas see on reaalne?

Tooraine ja tehnoloogia on kaks põhilist faktorit. Pealiskõrrelised ja aluskõrrelised – koos saab tiheda rohumassi (umbrohu levik on nii takistatud). Mis on kõige väärtuslikum kõrreline, kui soovime rohumaa rajada 3-4 aastaks? Timut, harilik aruhein, karjamaa raihein (väärtuslik, kuid talveõrn heintaim). Rohumaa soovitatav rajada 4 aastaks ja sellega seoses peab arvestama sortide püsimisega. Väetamine on oluline – künni alla orgaanilist väetist 60 t/ha.  


Minu 2014 silohooaja eesmärgid

Nimetan minu jaoks silo olulised kriteeriumid: kogus ja kvaliteet!

Mõju faktorid: rohumass, silokindlustuslisand, silotehnika, mikrofloora, käärimise aeg. Kõik need koos on olulised ja moodustavad ühiselt lõpptulemuse.

1.      Niiteaeg – õige hetk vajab tabamist, hilinemisega on võimalik palju kaotada, proteiin ja energia vähenevad. Ikka taas on 1. niide kõige alus. Optimaalne niitmisaeg on veidi enne põhimassi moodustavate taimede pea loomist.

2.      Niitekõrgus - kui lõikad liiga madalalt (u 2-3 cm mullast), siis taim ei taastu. Niitmise minimaalne kõrgus on u 7 cm sõltuvalt hooldamise kvaliteedist ja kahjulike näriliste esinemisest - siis võib see olla kõrgem. 

3.      Närvutamisaeg ja närvutamine – kui otsest vajadust ei ole, siis üle 24-36 h pole otstarbekas rohu massi põllul hoida. Tuleb leida ideaalne vahe ilma ja põllul hoidmise aja vahel. Eesmärk on saavutada silo KA 30-33%

4.      Silolisandid – kasutage võimalust, et tellige dosaatortehnik tehnikat üle vaatama. Lisand valige vastavalt oludele!

5.      Silo kogumine ja tallamine: heksli pikkus 3-4 cm, silo tallamise puhul näide 13,5 t traktor – 36 t silo / tunnis. Umbes 160-240 kg KA/m³. Tallatava silo kihi paksus peab olema 20-30cm.

6.      Katmine -  peale kopeerkile, millega väldid 20-30 cm hallitust siloaugu peal ja peale mustvalge põhikile, mis peab olema gaasitihe. Võimalusel kasuta ka küljekilesid. Katmisel on oluline kiirus! Kasutage õigesti!

7.      Lõikepind – kasutage silo lõikureid, selleks et saavutada korralik silo lõikepind.


Vaja on toota piisav kogus tonne silo! Hea silo KA jääb energia mõttes 30-40% vahele, toorkiud KA´s 23-34%, toorproteiin 14-17%, toortuhk – üle 10% ei tohi olla, ehk mulda sees ei tohi olla, orgaaniline seeduvus 65%, energia sisaldus esimesel niitel peab olema 10 MJ/ME ja järgmised u 9,5 MJ/ME.

Teraviljaga on raske konkureerida lõunapoolsete riikidega. Kuid piimakarja pidamine on valdkond, kus saame saavutada edu. Tähtis on silo tootmine ja hoidlate rajamine ning meeskonnatöö. Odava ja kvaliteetse silo tegemine on tasuva majandamise nurgakivi!