Viimastel aastatel on suurenenud holsteini pullide suguselekteeritud sperma pakkumine. Aga kas uus tehnoloogia tegelikkuses teeb seda mida lubab? Esimest korda analüüsiti USA-s tulemusi 210 karjas. 
Autor Mel DeJarnette, Select Sires
Umbes 90%lehmvasikaid, aga halvemad tiinestumisnäitajad, seejuures peamiselt mullikate puhul - niimoodi või sarnaselt öeldakse tavaliselt kokkuvõtteks selle teema kohta. Aga kuidas praktikas on? Kas suguselekteeritud sperma toob tõesti nii palju lehmvasikaid? Ja kui halb on tiinestuvus tegelikult? Alates 2003 pakub meie aretusorganisatsioon Select Sires suguselekteeritud spermat. Alguses kasutasid piimakarjapidajad seda mullikatel esimeseks või teiseks seemenduseks, tingimusel, et mullikal väljendus väline ind. Kõik seemendus- ja poegimisandmed registreeriti üle 125000 lehma ja mullika puhul 210 karjas. Nüüd on meil esmakordselt andmed töödeldud.
Suguselekteeritud spermaga sünnib kuni 90% lehmvasikaid
Suguselekteeritud sprema laialdasel kasutamisel olid 89% üksiksündidest lehmvasikad. Seejuures arvestati karjade ja seemenduspullide suhet. Protsentide ulatus karjade puhul oli suurem (78-95%) kui seemenduspullide puhul (85-89%). Kaksiksündidest sündisid 79% juhtudest mõlemad lehmvasikad, 15% lehm- ja pullvasikas, 6% mõlemad pullvasikad. Võrreldes tavaspermaga seemendusi, sündisid mõlemad emased kaksikud vaid 25% juhtudest (42% erisoolised, 33% mõlemad pullid).
Head tiinestumisnäitajad
Enamik karju saavutasid keskmiseks tiinestumiseks 40-44%. Mullikate puhul andis parima tulemuse esimene seemendus (47%). Lehmade tiinestumisnäitajad olid selgelt madalamad (27%). Kokkuvõttes jäid teise ja kolmanda seemenduskorra edukus esimesest seemendusest tagasihoidlikumaks. Võrreldes normaalse spermaga seemendusega, suguselekteeritud spermaga saavutati keskmiseks tiinesumiseks 80%, samas peab sellesse arvu suhtuma ettevaatlikult, sest tavaspermat kasutati alles järgnevate tsüklite puhul ja juhtudel, kui välist korralikku inda ei tuvastatud. Kuigi enne sorteerimisprotsessi kontrollitakse kasutatavaid pulle sperma kvaliteedi ja kvantiteedi suhtes, kõikusid tiinestumisnäitajad erinevate spermade suhtes suuresti. Nii olid mõned pullid teistest 11% kehvemad, teised 10% paremad kui keskmised. Seejuures varieerus tiinestuvus võrreldes tavaspermaga samade pullide puhul ainult 6%. See tähendab: suguselekteeritud sperma toob paremini välja erinevate pullide viljastumisvõime.
Spermadoosid
Samas uuriti, kas kontsentreeritum sperma mõjutab viljastumist. Seejuures valmistati 3 pulli spermast erineva kontsentratsiooniga doosid (2,1 miljonit, 3,5 miljonit ja 5miljonit emast spermi doosis). Ühe pulli kohta valmistati 600 doosi ja kasutati 75 holsteini karjas, 50%mullikatel ja 50% lakteerivatel lehmadel. 
Tulemus: tiinestuvus mullikatel sõltus tugevalt pullist ja doosist. Pulli A puhul olid parimad tulemused (59,5%) kõige kõrgema doosiga, 5 miljonit. Halvimad tulemused (46,6%) tulid 2,1miljoni doosiga. Samas saavutas pull C parima tiinestuvuse (53%) madalaima doosiga. Tiinestuvus lehmade puhul (29,4%) ei sõltunud ei pullist ega doosis

Vähe surnultsünde
Suguselekteeritud sperma kasutamisega saavutati varasem esmaspoegimisaeg. Enamik mullikaid poegis 22 kuu vanuselt ja varem. See efekt tuleb seemenduse plaanimisest, sest suguselekteeritud spermat kasutati eelkõige esimese ja teise seemenduse puhul. Kordusseemenduste puhul kasutati tavaspermat. Kuigi poegimisaeg oli varasem, ei olnud surnultsündide arv suurem. 10,4% suguselekteeritud sperma puhul oli isegi madalam kui tavasperma puhul 11,8%. Kui vaadata ainult lehmvasikaid, ei olnud ka siis sunultsündide arv suurem (9,2% vs 10,5%). Situatsioon on teisiti pullvasikate puhul – surnultsündide protsend 19,9% on selgelt halvem kui tavaliselt. Seda saab osaliselt seostada juba mainitud varasema poegimisajaga. Paegu ei ole aga tegelikult selge, kas andmeid mõjutab looduslik põhjus või statistiline viga.
Kokkuvõtteks
Sperma suguselekteerimine toimib ja ootuspärased on järgmised tulemused: 
  • 89% lehmvasikaid  
  • Madalam tiinestumine (-20%) kui tavasperma puhul 
  • Surnultsündide osakaal ei tõuse 
Tuleviku jaoks töötatakse välja efektiivsemaid sorteerimismasinaid, mis filtreerivad doosi jaoks välja elujõulisemaid emaseid sperme, soodsama hinnaga. Seeläbi saab laiendada pullide valikut suguselekteeritud sperma puhul. Vajadus on suurema efektiivsuse järele just tipp-pullidel, kuna hetkel kasutatava tehnoloogiaga ei jätku kõrge nõudluse tõttu piisavalt spermat suguselekteerimiseks. Mõningate pullide puhul oleks huvitav just spermadooside suurendamine, et parandada tiinestuvust.
Autor Mel DeJarnette, Select Sires
Tõlgitud AS Ühinenud Farmid tellimusel ajakirjast „Elite. Magazin für Milcherzeuger“ Jan.Febr.2009, 63033.