Marcia Endres, Minnesota Ülikool

Allapanuks kasutatavate materjalide hinnad on aina tõusnud ning selle kättesaamine muutunud järjest keerulisemaks. See olukord on pannud paljusid piimatootjaid otsima alternatiive nagu liiv või tahesõnnik. Kuigi liiva võib pidada piimalehmade jaoks ideaalseks allapanuks, ei ole kõik tootjad valmis ega suutelised ainult selle kasutamisele üle minema, kuna liiv allapanuna toob endaga kaasa väljakutseid sõnnikukäitluses. Niisiis, kuidas suhtuda tahesõnnikusse kui allapanusse? Maricia Enders viis (oma aspirandi) Adam Husfeldtiga läbi vaatlusuuringu 38 piimafarmis (Wisconsinis, Minnesotas, Lõuna-Dakotas ja Iowas), mis kasutasid tahesõnnikut allapanuna vabapidamislautades. Taheti teada, milliseid hooldustavasid ja allapanumaterjalide omadusi seostati piimajahuti somaatiliste rakkude arvuga (SRAga) ning samal ajal hinnata sellises keskonnas peetavate loomade heaolu.

Dokumenteeriti mitmeid karjapidamise meetmeid, sealhulgas kuidas tahesõnnik saadi ning hoiti, kuidas alla pandi jne. Võeti allapanumaterjalide, piima ja sööda proove, lehmasid hinnati puhtuse, kandade vigastuste ja liikumise põhjal, ning salvestati lüpsi ettevalmistuse protseduure. Eesmärgiks oli farmide külastustest ja aruannetest koguda nii palju informatsiooni kui võimalik.

Järgnevalt mõned tulemused ja vaatlused.

  • Keskmine aastane piimajahuti SRA oli 275,000 rakku/ml ( 121,000 kuni 688,000 rakku/ml). 18% karjadest oli aastane piimajahuti SRA vähem kui 200,000 rakku/ml ja 9% karjadest oli aastane piimajahuti SRA suurem kui 400,000 rakku/ml. Biogaasi tootmise jääkainet (tahesõnnikut) kasutati 23 (68%) farmis, 7 (21%) farmi kasutasid eelnevalt töötlemata kuivsõnnikut ja 4 (11%) farmi kasutasid mehaaniliselt komposteeritud tahesõnnikut. Kõik karjad kasutasid lüpsi eel ja järgselt nisa desinfitseerimisainet, udarate kuivatamiseks individuaalseid rätikuid ja rutiinset kontrolli kinnislehmadel peale poegimist.
  • Kasutusel olevate tahesõnniku tüüpidel – eelnevalt töödeldud (biogaasi tootmise jääkprodukt), eelnevalt töötlemata või komposteeritud – ei olnud kuidagi seost SRAga, mis võib mõnele tunduda üllatav. Samas, kui kolibakteri näitaja kasutamata allapanumaterjalis oli komposteeritud tahesõnnikus 0, biogaasi tootmise jääkproduktis 1,100 cfu/ml ja eelnevalt töötlemata tahesõnnikus 6,000 cfu/mL, siis pärast seda, kui erinevat tüüpi tahesõnnikut kasutati latrites, olid kõikike kolibakteri näitajad sarnased (umbes 145,000 cfu/ml).
  • SRAga mitte seotud: mastiidi tõttu väljapraakimise protsent, aseme tüüp (sügavallapanu või madrats), nakkavate patogeenide leiduvus piimas, allapanu vahetamise sagedus, vabapidamislatrite läheduses olevate ventilaatorite arv/leidvus, automatiseeritud skreeperite kasutus, allapanumaterjali pH, neutraalkiud (NDF), mittekiulised materjalid ja tuha sisaldus.
  • Näitajad, mida sai seostada SRAga: lehmade puhtus, keskkonnast tulevate streptokoki ja kolibakteri hulk piimajahuti proovides, kinnislehmade pidamise viis ja allapanu niiskus, N ning bakterite koguarv. Neid näitajaid saab pidada riskifaktoriteks kõrge SRA tõttu, kuigi nad ei pruugi ilmtingimata seda põhjustada. Samas võiks kõiki neid näitajaid tahesõnnikut, kui allapanumaterjalina kasutades silmas pidades.
  • Enamasti olid selles uurimuses keskmiselt puhtamad lehmad kui mistahes meie läbi viidud vabapidamislautadega seotud uurimustes. Puhtamaid lehmasid on lihtsam enne lüpsmist ette valmistada ning nad on mastiidi suhtes vähem vastuvõtlikud. Asemete hooldamine ja lehmade platsilt liikumise kiirus võivad samuti lehmade puhtust mõjutada.
  • Kolibakterite ja keskonna streptokoki kogused piimajahutis on lüpsmistavade ja piimaseadmete puhtuse näitajad. Just kolibakterite hulka kasutatakse sageli lehmade lüpsiks ettevalmistuse efektiivsuse hindamisel lüpsmise ajal, kuna kolbakteri algseks allikaks on mustad nisad.
  • Niiskus on üks mitemest olulisest faktoritest, mida on vaja bakterite vohamiseks allapanus. Seega on tähtis hoida asemeid võimalikult kuivadena, et vähendada kokkupuudet keskkonnas eiduvate mastiidi patogeenidega. Aseme allapanu kuivatamise soodustamiseks lisameetmete kasutamine (puhuri kasutamine, hea laudaventilatsiooni paigaldamine, niiskuse eemaldamise jaoks varustuse muretsemine) võib aidata niiskust vähendada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et madala SRA hoidmiseks kasutades tahesõnnikut allapanuna, on kriitilise tähtsusega mitmed punktid: korrektne lehmade lüpsiks ettevalmistus, lüpsiseadmete puhtus, lehmade hügieen, korralik puhas ja kuiv allapanu kinnislehmadel ja asemete hooldamine.

Allikas: http://www.extension.umn.edu/agriculture/dairy/manure/manure-solids-for-bedding-does-it-work/index.html